Võtsin siis tema retsepti ja järgisin juhiseid. Aga kui ei oleks juurde kuulanud toredat reporteritundi, kus Arp Müller suurel verivorstisõpruskonnal külas käis, siis oleks meie vorstid liiga kuivkruubised tulnud. Esimene pressitäis oli nagu siil... Ei oska ju segu paksust enne soolde pritsimist hinnata, kui kogemust ei ole. Kui ikka meistri retsept, ju siis peaks selline olemagi. Ma ei osanud isegi mõelda, et võiks liiga kuiv olla. See Muidiku rahvas seal reporteritunnis rääkis, et neil olla korra segu väga kuiv jäänud ja siis panid sisse kõigepealt porteri ja lõpuks ka kalvadose, mis selle järel igaveseks retsepti koostisainete hulka lisati. No me siis panime porterit. Hiljem süües selgus, et oleks pidanud veel lisama.
Panen siia kirja selle vorstimeistri retsepti:
1 kg odrakruupe
600-800 g pekisemat läbikasvanud liha (mul 800g, võiks rohkemgi)
300-400 g sibulat
125 g verepulbrit + 0,5 l külma vett (märkus: lisa soola!)
seasoolikaid
1,5 spl soola
2 tl pipart
2 spl majoraani
4 spl punet
1 spl tüümiani (jätan järgmisel korral ära!)
1 tl jahvatatud muskaati
1. Pese kruubid vett vahetades korralikult puhtaks, kuni loputusvesi on täiesti selge. Pane keema, 1 kilo kruupide peale arvesta 2-2,5 liitrit vett. Keera kuumust vaiksemaks, lase podiseda, kuni kruubid on peaaegu pehmed. (Minu märkus: veekogus järgmisel korral üle vaadata, kruubid peaks olema pehmemad, muidu jääb segu pärast kuiv.) Vii kruubid jahedasse jahtuma.
2. Vahepeal lõika liha kuubikuteks (tegin ca 1cm kuubikud) ja haki sibul. Prae liha vaiksel tulel ja natukese aja pärast lisa sibul, prae koos edasi sibula klaasistumiseni. Lisa praadimise ajal soola ja pipart. Tõsta pliidilt ära ja lase jahtuda.
3. Nüüd valmista verepulbri segu ja soolikad ette. Selleks võta ettenähtud kogus pulbrit ja pool liitrit külma vett. Lisa vett pulbrile vähehaaval ja sega kogu aeg, nii ei teki tükke. (Minu märkus: lisa siia ka soola, muidu jääb segu pärast mage!) Sooled pese veega läbi, nii näed ka, kas nad on terved ja parem on ajada lehtri otsa. Kui kuskil märkad auku, siis lõika selle koha pealt soolikas läbi.
Vorsiteost järelejäänud soolikad puistasime paksult soolaga üle ja mässisime kilesse, ootavad külmkapis näiteks kartulivorstideks saamist.
4. Vorstisegu saamiseks lisa jahtunud kruupidele praetud sibul ja liha, maitseained ning sega korralikult läbi. Nüüd maitse ja lisa, mida vaja. Segu peab olema pigem soolasem, sest vorstide keetmise ajal soolasus väheneb.
Lõpuks vala valmis kruubimassi sekka veresegu ja sega hoolega läbi.
6. Lükka soolikas lehtri otsa ja täida press vorstiseguga. Üks pressib ja teine mudib täituvaid sooli, et mass jaotuks ühtlaselt. Liiga pungil täis ei tohi toppida, muidu keeb lõhki. Täidetud vorstisoolikale keera keerud peale, nii et tekivad paraja suurusega vorstikesed. (märkus: kipuvad keetes lahti keerduma, osad keerukohad võiks siduda!)
Siin üleval on vorstipress esimese portsu täidisega, millest selgus, et see on vorsti jaoks ülikuiv. Ja plaadil vasakul all on need eriti kuivad "kruubisiilid", järjest lisasime täidisele vedelikku, kuni viimased said täitsa enam-vähem.
Kogus on suur, keetsime väga suures potis kahes või kolmes jaos.
Lase vorstidel keeda umbes 15-20 minutit vaiksel tulel. Märkus: keetes muutuvad ka need kuivad vorstid tegelikult talutavamaks. Keetes on ka näha, kus tekivad vorsti sees õhumullid ja need saab terava noaotsaga katki sutsata, muidu kipuvad vorstid pinnale ja kerivad ennast keerdudest lahti.
Tõsta vorstid sõelaga veest välja ja jahuta kiiresti. Ongi valmis!
Retseptis olevast täidisest valminud kogus on kaks sellist ahjuplaaditäit keedetud vorste. Esimesed läksid kohe ahju, ülejäänud mitmes pakis sügavkülma.
Kindlasti teeme veel. Järgmisel aastal suurendame täidise vedelikukogust ja jätan ära tüümiani, mis maitses natuke võõralt. Muskaadi kohta veel mõtlen, kas lisada või mitte. Ja kui aus olla, siis maitsevad pune ja majoraan täiesti ühtemoodi, nii et tegelikult võib ka ainult punet kasutada.
Arvata on, et kutsume aasta lõpus ka sõbrad külla, et vorstitegu koos ette võtta. Mõnus seltskondlik mökerdamisüritus.
saksavorst.ee on sooled (tubeeritud soovitaks, need on plastikribadele tõmmatud, lihtne kasutada) ja verepulber täitsa saadaval.
Kommentaarid
Postita kommentaar