Ploomitort hapukoorega - lapsepõlvemälestuse taaselustamine

Täiendus 30.09.25: biskviidi järelejäänud küljeosast ladusin väiksema tordi keeksivormi. Sinna läks pool kogust hapukoorekreemi. Hapukoore soojendasin kausis korralikult toatemperatuurile ja kloppisin želatiinilahust niristades vispliga nagu segane. Tuli ilus sile kreem.

Algne postitus väheke tükilise kreemiga siin:

Mida teha, kui mees on juba kaua rääkinud maailma parimast ploomikoogist, mida ta ema kunagi tegi. Tuleb proovida, eks ole. Ja siis tuleb üks selline käsikirjaline retsept: 

Kõigepealt tundus mulle kahtlane see hapukoorekogus: 4 purki ehk 500g. Uurisin raamatut "Elati ju ennegi" ja seal toob Maire Suitsu välja, et kunagises hapukoorepurgis oli 200g. Seega julgesin arvata, et ehk oli seda koort 800g. Ka želatiinikogus 20g oleks selle 500g kohta kaugelt liiga palju. Ei usu, et midagi nii kummist võiks jätta nii hea mälestuse. 

Ja veel see "munakook 8 munast". Munakook ehk biskviit. Vanasti arvestati 1 muna kohta 1sl jahu ja 1sl suhkrut. Mul ei olnud aega ise biskviiti küpsetama hakata, nii et võtsin poest Eesti Pagari biskviidi, mis oli küll kandiline, aga minu kõige väiksem 18cm diameetriga lahtikäiv vorm oli selle jaoks sobivas mõõdus, lõikasin vormi järgi paraja suurusega kettad. 

See lapsepõlvekook tehti kaheks kihiks, poebiskviit on 3 kihti. Mis on OK, sest koogivorm oli ka vanasti suurem ja see hapukoorekreemi kogus saab 3 kihi peale paras. 

Pikk jutt. Koostis sai selline:

Ise küpsetatud või ostetud biskviit, meil oli 3 kihti

Ploomid ja siirup (teoreetiliselt võiks selle asemel kasutada ploomikompotti):

suured kõvemad ploomid, mis kannatavad kuumutamist, mul oli 16 tk, võib rohkem

Siirup ploomide keetmiseks: panin 3 dl vett ja 1,5 dl suhkrut

Kreem: 

800g paksu hapukoort, toasoe!!!

6 väikese kuhjaga sl suhkrut (kaalusin ka, oli 120g)

lisasin natuke vanillisuhkrut

20g želatiini, kasutasin Meira lehti

Valmistamine:

NB! Hapukoore võiks varakult toasooja võtta, et želatiin seda tükiliseks ei tarretaks. 

Lase vesi keema, lisa suhkur ja lase paar minutit keeda. Lisa poolitatud ploomid, alanda kuumus väga madalaks ja kuumuta ploome 3-5 minutit. Kui nahad hakkavad lahti tulema, on valmis. 

Tõsta ploomid ettevaatlikult vedelikust välja, et need edasi ei küpseks. Peamine, et liiga plödiks ei lähe. (Mul paar ploomi läksid väga pehmeks, need panin kõige alumisele kettale, ülemised kaks said korralikumad.) Nahad võiks maha võtta, need jäävad koogi sees nätsked. Tumedate ploomide puhul võiks enne naha eemaldamist lasta jahtuda, siis jõuab ilusa värvi anda. 

Jahuta ploomid, jäta siirup immutamiseks. 

Kandiline biskviit lõika tordivormi abil sobivateks ketasteks ja katseta, et need vormi mahuks. 

Nüüd võiks želatiini vastavalt pakendi juhendile paisuma panna ja siis vesivannis sulatada.   

Immuta biskviidikettad ploomisiirupiga. Panin igale kettale 5 supilusikatäit, see oli OK, võib ka natuke rohkem. 

Üks ketas vormi põhja, ploomid peale.

Hapukoorekreemi tegemiseks sega toasooja hapukoore hulka suhkur ja siis kas vispliga pidevalt kloppides või mikseriga vahustades valada ühtlase nirena koore hulka sulanud želatiin. Mul juhtus kõigele vaatamata nii, et kreemi pind jäi natuke tükiline. Järgmisel korral võtan koore varem välja, kuigi ka seekord sai ca 45 minutit. Aga lõigates oli ilus sile, nii et koogi pind oli väike iluviga, mida soovi korral võib mõne improviseeritud kattega varjata. 

Kreem (pool või kolmandik vastavalt kihtide arvule) koogipõhjale ploomide peale, järgmine põhi ja ploomid ja kreem jne.

Sellest kogusest jäi natuke kreemi üle, see läks kausikesega külma ja saime enne koogisöömist katsetada, kuidas välja tuli. 

Ja siis see söömine. Et lõikad lahti, tõstad tükikese, nuusutad ja vaatad ja maitsed... Tõesti hea, mahe ja mitte väga magus. Mõnus kohvi kõrvale nautimiseks. 

Pakkusin, et teinekord võib väiksema teha. Mees hüüatas seepeale peaaegu paanikas, et "mitte mingil juhul!". Nii et teinekord jälle. Sama suur.