Parim hommikupuder on seemnetega. Ja mis on Voldemort?

Olen päris pikalt teinud hommikuputru Hele-Mai Alamaa retsepti järgi "Maailma parim puder". Selles on liitri piima kohta 3 dl kaerahelbeid, 2 sl tšiiaseemneid, 2 sl linaseemneid, 2 sl  kõrvitsaseemneid, 2 sl päevalilleseemneid, 100 g võid. Soola ja suhkrut. 

Kui muidu on kaerahelbeid liitri vedeliku kohta 5dl, siis selles ainult 3dl ja paksendajaks on tšiia, samuti suur kogus võid. Puder on tõesti kreemine. Mina olen pannud võid natuke vähem, tšiiat enam-vähem sama koguse, aga muid seemneid rohkem. Seemned on head. Väga head. 

Ja seemnetega kaeraputru sööb mu mees ka. Muidu sõi ta pudru küll ära, aga nägu selline, nagu teeks mulle hiiglama suure teene. Ja kutsus seda Voldemortiks.

Häda on aga selles, et tütar seemnetega keedetud putru ei söö. Tema sööks seda Voldemorti lihtsalt kaneeli ja suhkruga. 

Niisiis LAHENDUS: tavaline kaerapuder ja soovijatele lisaks kuival pannil röstitud seemneid ja pähkleid. Siin on päevalille- ja kõrvitsaseemned, tükeldatud mandlid ja india pähklid.

Lisaks veel moosi või marju (siin meie hilissügisesed vaarikad) ja võiga soojendatud mett (enam-vähem võrdses koguses võid ja mett - või sulatada, tulelt ära ja mesi selle sisse sulama). Sügiseks vedelat mett enam ei ole, nii et selline soojendamine annab mõnusa mesise-võise kastme vaarikatele, mis sel ajal enam eriti magusaks ei küpse. Või külmutatud marjadele, mis on ka hapumad.