Peediviilud vahemerelises õlimarinaadis

Seda võiks ma süüa lõputult. Võileival, salatis, prae kõrvale... Väga maitsev võileival koos vahustatud fetaga.

Praegu on peedid värsked ja mahlased, otse peenralt. Külvatud sai nii tavalisi, triibulisi kui kollaseid. Siin on triibulised 'Tonda di Chioggia'.

Zero waste: vanemad äärmised lehed läksid komposti, keskmised jäid külmkappi ootele, et kasutada spinati asemel näiteks gözleme pannipirukate valmistamisel. Või malfatti, millalgi jõuan selleni ka. 

Enne keetmist lehed lõigata ilma koort kahjustamata, pigem jätta kuni sentimeeter tüükaid. Peene juure võiks lõikamata jätta või siis natuke kärpida. Mida vähem koort kahjustada, seda ilusamat värvi pärast keedupeedid on. 

Värske peet keeb kiiresti. Need triibulised on üsna suured, väiksemad keevad kiiremini. Külma veega keema, keematõusmisest alates läks 30 minutit, siis proovisin peene teraga noaga sisse torgata ja läks nii, et keskelt veel natuke kõvem tundus. 

Kurnata. Peedi koorimiseks tasub kummikindad panna igal juhul, paksemad aitavad ka kuumuse kaitseks. Kui keedetud peedil varre- ja juureots ära lõigata, siis ülejäänud koor tuleb kergelt lükates lahti. 

Külmkappi panemiseks sobivas karbis või kausis segada marinaad. Kolme peedi kohta läks mul 

väärisoliivõli ca 5 sl  

palsamiäädikat ca 2 sl   

soola, pipart

1 pressitud küüslauguküüs

kuivatatud punet 1 sl (värsket rohkem, hakkida)

Variatsioonid: väärisoliivõli asemel muu meeldiv õli, palsamiäädika asemel apelsinimahl 1 suuremast viilust, pune asemel mistahes sobivad ürdid (tüümian, rosmariin, iisop, piparrohi, aed-harakputk jm). 

Segasin marinaadi läbi, viilutasin peedi õhukeselt sisse, segasin, kaas peale ja külma. Paari tunni pärast juba hea võtta. On säilinud korralikult külmas ka kuni nädala.