Tšillimoos, mis natuke liiga magus ja paprikane

Minu jaoks on see moos veidi liiga magus ja kaugelt liiga paprikane (eelistaks tomatit). Teinekord ei tee, aga kirjutan eelmise aasta mälestuse siiski üles, et järgmisel katsel teaks arvestada. Ja üks purgikese kingiks saanud sõber küsis retsepti.  

Proovisin esimest korda tšillimoosi teha. Tegelikult oleks võinud vaadata BBC Goodfood retsepte või leida naminamist, kus ka suur hulk tšillimoose-kastmeid. Ei mäleta enam, kuidas selle Tuuli retseptini jõudsin. Tema retsepte julgen üldiselt üldse kasutada ainult siis, kui juures on kommentaarid ja vigadele on juba tähelepanu juhitud. Oma Maitses trükitud või retseptiveebis olevad jäävad minu poolt tegemata, sest proua eksib liiga sageli. 

Tegemist on 2011.a retseptiga ja kõik kommentaarid olid ülivõrdes. Võib-olla on siiski praeguseks juba veidi teistsugused eelistused, aga seda ei osanud ma tegemise hetkel veel kahtlustada. 

200 g tšillipipart (kui on üliterav, siis 100 g) 

400-500 g moosisuhkrut 

800 g punast paprikat

1 dl punast veini

1 tl soola

Eemalda paprikalt ja tsillipipralt seemned ja membraanid, haki peeneks. 
Selle tšilli lõikumisega tasub ettevaatlik olla ja kasutada kindaid. Mul on siin lausa ühekordsed. Sellise koguse lõikamisel on seda teravust nii palju, et käsi ei saa ka pikalt ja korduvalt pestes puhtaks ja jumala eest, kui peaks tulema mõte näiteks silmast prügi pühkida.
Sega kõik kokku ja kuumuta kaane all hästi vaiksel tulel ca 1 tund. 
Püreeri kogu mass ühtlaseks ning kuumuta veel veidi kaaneta, et mass pisut kokku keeks. Moosisuhkur aitab paksendada, nii et väga kuivaks ei tohiks jääda. 
Pane steriliseeritud purkidesse, keedetud kaaned peale.

Täna tuli see moos meelde, kui praadisin veidi kõvaks läinud juustustritslit munaga ja ümberkeeramise järel lisasin kuumale küljele tüki juustu. Väheke teravam kaste sobis sinna peale küll. Aga see tugev paprikamaitse on minu jaoks ikka liig


Kommentaarid