Võilillenuppudega omlett

Eile õhtul kangutasin murust suuremaid võililli välja ja noppisin kenad väikesed pungad toiduvalmistamiseks. Kuna söögitegemiseks enam ei läinud, siis jäid ööseks veega külmkappi. 

Hommikul nõrutasin ja korjasin omleti jaoks välja kohe-kohe avanevad nupud, kinnisemad said valekappariteks. 

Väiksele pannile:

Praadimiseks õli ja võid

pool sibulat, hakitud

väiksem küüslauguküüs, hakitud (võib purustada)

Suurem peotäis võilillenuppe  

3 väikest muna, lahti klopitud

kuhjaga supilusikatäis klassikalist kodujuustu (Otto)

Keskmisel tulel praadisin sibula pruunikaks, lisasin küüslaugu ja võilillenupud, natuke soola. Segasin läbi, lasin mõned minutid kaane all haududa. 

Segasin kokku omletisegu: munad, kodujuustu ja soola-pipart. 

Maitsesin pannilt ühte nupukest ja kui tundus juba enam-vähem mõnusalt pehme ja söödav, siis valasin peale munasegu. 

Kui hakkas alt juba kalgenduma, keerasin kuumuse välja, segasin pannil kõik kergelt läbi ja jätsin veel minutiks järelkuumuses tahenema. 

Voltisin kokku ja oligi valmis! Jagasin juba reaktsiooni ette aimates endale suurema tüki ... Mulle väga maitses, mees tegi nägusid juba "võililleomleti" nimetamise peale. Sõi siiski kõik vapralt ära. Tartu kevadlaadalt ostetud mõnus suitsusink oli abiks. 

Teinekord lisan siis sellist ootamatut rohelust ainult ühele pannipoolele.