Isetehtud verivorstid

See jutt siin all on 9.veebruarist 2025, lisan lõppu 2025 aasta jõuluvorstide tegemise info. Seekord ei olnud müügil tubeeritud sooli ning ilmselt soolte masinale venitamise tulemusel olid need nõrgemad ning ca 1/4 läksid keetes lõhki... Eelmise aasta omad jäid kõik terveks. 

***

Õige verivorst peaks olema selline, nagu vanaema tegi, aga selleni on veel pikk tee minna. 

Enne jõule said meie elu esimesed kodused verivorstid tehtud, nii 5kg ringis. Suurem tõuge isetegemiseks tuli väidetavalt maailma parimalt vorstimeistrilt Oma Maitse veebis. Ostsime vorstipressi ja taganemisteed enam ei olnud.  

Võtsin siis tema retsepti ja järgisin  juhiseid. Aga kui ei oleks juurde kuulanud toredat reporteritundi, kus Arp Müller suurel verivorstisõpruskonnal külas käis, siis oleks meie vorstid liiga kuivkruubised tulnud. Esimene pressitäis oli nagu siil... Ei oska ju segu paksust enne soolde pritsimist hinnata, kui kogemust ei ole. Kui ikka meistri retsept, ju siis peaks selline olemagi. Ma ei osanud isegi mõelda, et võiks liiga kuiv olla. See Muidiku rahvas seal reporteritunnis rääkis, et neil olla korra segu väga kuiv jäänud ja siis panid sisse kõigepealt porteri ja lõpuks ka kalvadose, mis selle järel igaveseks retsepti koostisainete hulka lisati. No me siis panime porterit. Hiljem süües selgus, et oleks pidanud veel lisama. 

Panen siia kirja selle vorstimeistri retsepti: 

1 kg odrakruupe

600-800 g pekisemat läbikasvanud liha (mul 800g, võiks rohkemgi)

300-400 g sibulat

125 g verepulbrit + 0,5 l külma vett (märkus: lisa soola!)

seasoolikaid

1,5 spl soola

2 tl pipart

2 spl majoraani

4 spl punet 

1 spl tüümiani (jätan järgmisel korral ära!)

1 tl jahvatatud muskaati (panen järgmisel korral 3-4 kraapsu riiviga!)

täiendus: 0,5 liitrit porterit! +  soola

1. Pese kruubid vett vahetades korralikult puhtaks, kuni loputusvesi on täiesti selge. Pane keema, 1 kilo kruupide peale arvesta 2-2,5 liitrit vett. Keera kuumust vaiksemaks, lase podiseda, kuni kruubid on peaaegu pehmed. (Minu märkus: vett peaks olema mitte alla 2,5 liitri, muidu jääb kuiv.) Vii kruubid jahedasse jahtuma.

2. Vahepeal lõika liha kuubikuteks (tegin ca 1cm kuubikud) ja haki sibul. Prae liha vaiksel tulel ja natukese aja pärast lisa sibul, prae koos edasi sibula klaasistumiseni. Lisa praadimise ajal soola ja pipart. Tõsta pliidilt ära ja lase jahtuda.

3. Nüüd valmista verepulbri segu ja soolikad ette. Selleks võta ettenähtud kogus pulbrit ja pool liitrit külma vett. Lisa vett pulbrile vähehaaval ja sega kogu aeg, nii ei teki tükke. (Minu märkus: lisa siia ka soola, muidu jääb segu pärast mage!) Sooled pese veega läbi, nii näed ka, kas nad on terved ja parem on ajada lehtri otsa. Kui kuskil märkad auku, siis lõika selle koha pealt soolikas läbi.

Vorsiteost järelejäänud soolikad puistasime paksult soolaga üle ja mässisime kilesse, ootavad külmkapis näiteks kartulivorstideks saamist. 

4. Vorstisegu saamiseks lisa jahtunud kruupidele praetud sibul ja liha, maitseained ning sega korralikult läbi. Nüüd maitse ja lisa, mida vaja. Segu peab olema pigem soolasem, sest vorstide keetmise ajal soolasus väheneb. 

Täiendus: lisa porter ja veel soola vastavalt lisatava vedeliku kogusele! Originaalretseptis olev vedelikukogus on liiga väike!

Lõpuks vala valmis kruubimassi sekka veresegu ja sega hoolega läbi.

5. Nüüd pane paika vorstipress. Samal ajal pane tulele laia (soovitav ka paksema) põhjaga pott veega, kuhu on lisatud soola. (märkus: soola panin umbes nii palju, nagu pelmeenide keetmisel ja lisasin ka loorberilehe!)

6. Lükka soolikas lehtri otsa ja täida press vorstiseguga. Üks pressib ja teine mudib täituvaid sooli, et mass jaotuks ühtlaselt. Liiga pungil täis ei tohi toppida, muidu keeb lõhki. Täidetud vorstisoolikale keera keerud peale, nii et tekivad paraja suurusega vorstikesed. (märkus: kipuvad keetes lahti keerduma, osad keerukohad võiks siduda! Keerata tuleks kogu aeg ühte pidi, siis ei keerdu lahti nagu kommipaber...) 

Siin üleval on vorstipress esimese portsu täidisega, millest selgus, et see on vorsti jaoks ülikuiv. Ja plaadil vasakul all on need eriti kuivad "kruubisiilid", järjest lisasime täidisele vedelikku, kuni viimased said täitsa enam-vähem. Kokku läks lisaks 0,5 liitrit porterit. 

Kogus on suur, keetsime väga suures potis kolmes jaos.

Lase vorstidel keeda umbes 15-20 minutit vaiksel tulel. Märkus: keetes muutuvad ka need kuivad vorstid tegelikult talutavamaks. Keetes on ka näha, kus tekivad vorsti sees õhumullid ja need saab terava noaotsaga katki sutsata, muidu kipuvad vorstid pinnale ja kerivad ennast keerdudest lahti. 

Tõsta vorstid sõelaga veest välja ja jahuta kiiresti. Ongi valmis! Keedes tunduvad vorstid kuidagi rohelised... aga välja tõstes ja hetk jahtudes lähevad normaalset värvi.

Siin on pooled vorstid, mis keedupotist läbi käinud.  Mälestuseks see ootamatult vorstisegusse kadunud porter ka juures. 

Retseptis olevast täidisest valminud kogus on kaks sellist ahjuplaaditäit keedetud vorste. Esimesed läksid kohe ahju, ülejäänud mitmes pakis sügavkülma.

Kindlasti teeme veel. Järgmisel aastal suurendame täidise vedelikukogust ja jätan ära tüümiani, mis maitses natuke võõralt. Muskaati lisan palju vähem. Ja kui aus olla, siis maitsevad pune ja majoraan täiesti ühtemoodi, nii et tegelikult võib ka ainult punet kasutada. 

Arvata on, et kutsume aasta lõpus ka sõbrad külla, et vorstitegu koos ette võtta. Mõnus seltskondlik mökerdamisüritus. 

saksavorst.ee on sooled (soovitaks tubeeritud, need on plastikribadele tõmmatud, lihtne kasutada. Aga pole alati saada.) ja verepulber täitsa saadaval.

Täiendatud kogemus 2025 jõulude ajast: 

Seekord lisasime porteri kohe täidist segades ja vorstisegu sai paras, oli võimalik normaalselt pressida. Eelmisel tegemisel esimene masinatäis nõudis tohutut jõudu, et torusse suruda. 

Kruubid seekord pesin ja siis leotasin öö läbi. Panin leotamiseks 2,5 liitrit vett ja sama veega keema. Keetmiseks vaiksel tulel kulus nii ca 30 min. Jahutasin ahjuplaadile laiali laotatult, et kiiremini jahtuks. 

Liha oli seekord selline, ca 900g ja jätsin kamara ka peale.

See 900g liha on max, mis pann suudab korraga vastu võtta. 

Liha mõnda aega praadinud, siis hakitud sibul juurde + soola ja pipart. 

Praadimise lõpuks selline: 

Sooled said külma veega likku, peavad ca 20 minutit ligunema: 

Liha ja kruubid segatud, ürdid ja maitseained peale:

 

Vereseguks: 125g pulbrit, lisada osade kaupa 0,5 liitrit vett, pidevalt segada.  

Täidisele on lisatud veri ja porter:

Soolt ei õnnestunud pressi jämedama toru otsa venitada, lihtsam oli see tõmmata silikoonist pintsli käepidemele ja sealt torule: 

Täidetud vorste sai ca 4,6 kg. Seekord sidusime kõik keerud üle. 

Ja sellest, kuidas ca veerand vorstidest potis puruks läks, ei hakanud ma pilti tegema. Kui eelmisel aastal sai samas vees kõik kolm potitäit keedetud, siis seekord tuli iga kord potti puhastada ja hunnik kruubisegu sõelale valada. Ma arvan, et teen keedupotist väljapüütud jäägist veel sellist omamoodi kruubiputru...

Igatahes keedetud vorstid said sellised, siin umber 1/3:

Ja praadides jäid igati mõnusad. Natuke tuli soola lisada, kuna ujuvate kruupide vahelt välja püütud vorstid lasin keeva veega üle ja see ilmselt võttis soola vähemaks. 

Pärast praadimist ja enne lauale andmist võiks lõngaga seotud otsad ära lõigata, muidu on kuidagi villane...

Ja nüüd mõtlen kartulivorstide tegemisele. 

Edit 2026: kartulivorstid suitsupõsega said tehtud ja blogisse 10.jaanuaril.