Kartuliskoonid või -kotletid. Tattie scones!

Šotlased on nii meie moodi kartuliusku! Eilse Robert Burns'i sünnipäeva puhul tahtsin katsetada mõnd traditsioonilist šoti rooga. Pere kiitis heaks, läheb kindlasti kordamisele. Ma kahtlustan, et haggis ei oleks sellist vastuvõttu saanud... Nii et elagu kartulisööjad ja oleme rõõmsad edasi.   

Keedukartuleid oli natuke üle ja nii sai seda Olive magazine retsepti natuke mudides oma pätsikesed tehtud. 

Meil läks kõrvale hapukoor ja need marineeritud kirsstomatid. 

Originaalis on retseptis 500g tooreid kartuleid (ja 100g hapukoort, 200g jahu) ning skoone tuli küpsetada kõige suurema mittenakkuva panniga, ma tegin ca kolmandiku kogust väikese panniga (põhi 18cm).

Kolm väikese isuga inimest said kõhud täis. Normaalsetele ehk jätkuks kahele. 

Koostis:

ca 180 g jahusemat sorti keedukartuleid (keetmata kartul puhul koorteta kaalutud)

tükk võid, ca 20 g

40 g hapukoort (2 väga väikese kuhjaga supilusikatäit)

70 g jahu (väga väikese kuhjaga dl)

peotäis tükeldatud murulauku või rohelist sibulat

soola-pipart

lisasin ka küüslaugupulbrit

Vormimiseks jahu

Praadimiseks võid

Serveerimiseks nt krõbedat peekonit, mõnda tomatihoidist, hapukoort 

Valmistamine: 

Toores kartul: keeta väga pehmeks, kurnata, lasta 5 min taheneda. Lisada või, tampida puruks ja tõsta siis kaussi. 

Mul oli keedukartul mitte niiväga pehmeks keedetud, lasin need siis pannil vähese veega keema ja paar minutit haududa, valasin vee ära ja kartulid kaussi, võitükk sooja kartuli peale sulama. Väikese kogusega ei hakanud pudrunuia kasutamagi, pressisin kahvliga pudiks. 

Lisa kaussi hapukoor, jahu, helde kogus soola (+ küüslaugupulber) ja mõned keerud pipart. Kui kasutad murulauku (tugevam kui roheline sibul), võiks selle ka kohe lisada. Sega ja haki kahvliga, kuni kuiva jahu enam väga ei paista. Nüüd võiks kaussi panna hakitud rohelise sibula, see on murulaugust pehmem ja pika segamisega läheb lödiseks. 

Ega see kahvliga segatud asi veel tainast ei meenuta, ikka pudine. Nüüd peaks väheke käega vajutama, kuni ühtlaselt kokku jääb. 

Tööpinnale jahu, tainas peale. Originaalis soovitatakse rullida tainarulliga, ma selle väikese koguse vajutasin lihtsalt käega ühtlaseks kettaks. Proovi seda ketast pinnal libistada ja lisa vajadusel põhja alla jahu, muidu ei saa pärast tükke kätte. 

Ja nüüd peaks lõikama terava noaga 8 sektoriks. Miks mitte kogu suurt paksu "pannkooki" ühes tükis küpsetada? Ilmselt ei oleks seda küsimust mul tekkinud ca 3 korda suurema pätsaka juures. Minu väikese oleks saanud ka korraga pannile tõsta ja isegi ümber keerata. Aga lõikasin ka ikka traditsiooniliselt 8ks. 

Tegelikult on see tükeldamine isegi hea - pliidid ja pannid vahel ikka mängivad kuumema ja jahedama alaga, nii et küpsemine võib olla ebaühtlane ja väikeste tükkidega saab neid erineval ajal keerates draamasid vältida.    

Pannil või kuumaks, kuumus keskmine või väheke rohkem (mul 11/14). 

Soovitati küpsetada 3-4 minutit kummaltki küljelt, mul läks küll rohkem, vähemalt 10 minutit kokku. Lisasin ka vahepeal veel võid, et kenasti pruunistuks. Lõpuks ühest servast maitsesin ja puistasin veel küüslaugusoola peale. 

Ma peaks siin tegema eraldi jaotuse sildi "tütar sööb". Neid asju on vähe ja see on eriline kvaliteedimärk. Igatahes seda rooga sõi ta rõõmuga.