Veisepõsed tomatises veinikastmes

Kui restoranis on menüüs veisepõsk, siis ma enamasti edasi ei loe. Läheb see. Nüüd on külma ja lume juba mitu nädalat pidanud ja küttekamina leivaahi on kogu aeg soojas - meil on ahjupotihooaeg. Liivimaa Lihaveise põsed on ka Selveris täitsa saadaval (halb lõikekvaliteet küll kahjuks).  

Küpseb ahjus, heas ahjupotis ka pliidil madalal kuumusel vähemalt 4-5 tundi ja pidavat seistes ja soojendades veel parem olema, nii et tegin õhtul järgmiseks päevaks. Serveerimiseks kindlasti kartulipüree või midagi sarnast, sest intensiivse kastmega peaks lisand olema mahedalt piimane-koorene.

/Lisa 31.01: soojendasin ühe jäägikarbi ja tegin lisaks polentat rohke või ja parmesaniga. Maitsesin ja lõpuks lisasin ka sortsu piima, kuna intensiivne kaste vajab mahendamist. Kokku tuli väga hea kombo. Polentasse läks kahele 400ml väga lahjat puljongit, 100g ehk ca 1,5 dl maisimannat, lõpuks ca 0,5dl täispiima juurde. Võid ca 30g ja riivitud parmesani peotäis./

Otsisin retsepte ja üldiselt on ikka tomatipüree/pasta või purustatud tomatid + punane vein. Lõpuks kombineerisin selle peekoniga delicious. versiooni ühe teisega (allikat ei mäleta), kus lisatud jupp sellerivart ja väike porgand.

Liha peaks retsepti järgi enne praadimist kelmest puhastama, aga see põsetükk on jube vintske, nii et ei hakanud nüsima. Kodune toit, kelme saab pärast küpsemist kergesti eemaldada. Ja seda peaks tegema, sest maitseb kuidagi kasukaselt, kuigi ei ole lammas. 

Põsed soovitati enne praadimist poolitada, aga kuna pakendatud liha oli üsna halvasti lõigatud (vist oli püütud kelmet eemaldada, aga siis jäeti see lahtine viilakas ikka liha külge), siis ühtlaste tükkide saamiseks lõikasin 3ks.  

Järgmisel korral jätan ilmselt peekoni ära, vähendan tomatipasta kogust poole võrra, asendan ca kolmandiku veini puljongiga, praegu oli veidi liiga intensiivne isegi koorese kartulipudruga süües. 

30g võid

2 veisepõske, poolitatud (lõikasin 3ks)

ca 2 väikse kuhjaga sl jahu, + ligi 0,5 tl peent meresoola

100g suitsupeekonit - ribadeks (järgmisel korral vähendan või jätan ära)

1,5 sibulat - hakitud

0,5 porgandit- hakitud 

0,5 sellerivart- hakitud 

2 loorberilehte

3-4 küüslauguküünt, peeneks hakitud

3-4 sl paksu tomatipastat (Salvesti oma on hea) (jrg. vähendan poole võrra)

2/3 pudelit (ca 0,5 l) head punast veini (jrg. asendan osa puljongiga)

lõpuks maitsestamiseks soola-pipart, soovi korral mett või suhkrut

Ahjupott või kaanega ahjuvorm (viimase puhul praadimine pannil), millesse kõik sisse mahub. Ahi sooja 150. Kamina leivaahjus näitas kraadiklaas 120, aga ahju põhi on tegelikult soojem. Paksus ahjupotis küpseb ka pliidil ära. 

Sega jahu soolaga. Puista lihatükkidele ja keera tükke, nii et need on ühtlaselt kaetud. Raputa liigne jahu ära. 

Kui potipõhja kõik lihatükid korraga praadima ei mahu, siis jäta osa võist algul panemata ja prae mitmes osas. Liha ei tohiks panni pinda täiesti katta, peaks jääma 1/3 vabaks, muidu hakkab kohe oma vedelikus hauduma. Võib ka pannil praadida ja siis hautamiseks potti tõsta. 

Sulata või potis keskmisel või veidi kõrgemal kuumusel (mul 10/12) ja lisa lihatükid. Need peaks hakkama kohe särisema, vajadusel tõsta veidi kuumust. 

Kui alt on pruunistunud, pööra ja pruunista järjest kõik küljed. Tõsta liha kõrvale, vähenda kuumust (7/12).

Prae peekonitükke kerge pruunistumiseni. Lisa sibul, porgand, seller ja loorber, prae aeg-ajalt segades sibula pehmenemiseni ca 6-8 minutit.   

Lisa küüslauk, prae ca minut. 

Lisa tomatipasta ja prae segades 3-4 minutit, pasta võib juba natuke põhja kinni hakata.

Lisa vein, lase keema tõusta. Tõsta liha potti tagasi ja vala juurde lihast nõrgunud mahlad. 

Võiks lisada maitseks natuke soola, aga arvestades, et vedelik keeb kokku ja peekon annab soola lisaks. Kata pott kaanega ja tõsta ahju kuni 5 tunniks. Mõned korrad peaks liha potis keerama, et küljed saaks võrdselt vedelikus küpseda. 

Mul oli lõigatud väiksemateks tükkideks, küpses 4 tunniga väga pehmeks.  

Lõpuks maitsta ja lisada vajaduse järgi soola-pipart. Tundus liiga happeline, lisasin supilusikatäie mett. 

Valmis sai vastu ööd, järgmisel lõunal soojendasin üles. Restoranis tõenäoliselt lastaks kaste püreeks ja läbi sõela, aga kodus mulle selline tükiline meeldib.  

Kaks väikese isuga inimest, kes tahtsid magustoitu ka, sõid ca kolmandiku, ülejäänu läks karpidega külma.

 

Siin on kahvli otsas näha pehmeks küpsenud kelme. Selle peaks enne serveerimist eemaldama, maitseb ikka väga veidralt. Aga liha on imeliselt pehme ja mõnus!