Pampliželee ja pamplimoos. Vaarikaželee ja -moos valmib samamoodi.

Täiendus juulis 2026: sel aastal on nii palju vaarikaid, et teen samamoodi želeed ja ilma seemneteta moosi ka vaarikatest. Kuna vihma on palju ja marjades vähem pektiini, siis vajavad need tarretamiseks natuke abi - pektiini või moosipaksendajat. Või siis leppida veidi vedelama želeega, mis ei ole eriti "marmelaadine" ja röstsaia kallutamisega tasub ettevaatlik olla...

Algne postitus 28.08.2025: 

Pamplid panevad hullu, no nii tohutult marju täis! Sööme ise ja jagame naabritele, aga osa proovisin katsetuseks moosiks teha. Ma ei ole suurem asi vaarikamoosi-tüüpi mooside fänn, liiga palju seemneid. Aga želee, nagu sõstardest! Täiesti imeline! 

Nii punasest kui mustast sõstrast tuleb täiesti hämmastav päikese käes sillerdav tarretis, aga sõstardele omase tugeva maitsega. Pamplid annavad väheke mahedama ja tõeliselt nauditava tulemuse.

Olen korjanud ikka väga küpseid marju, mis kohe puutudes lahti kukuvad - need on mõnusalt magusad, muidu on pampel pigem hapu. Üleküpsetest marjadest head tarretist ei saa, nii et lisasin veidi sõstraid. Ja väheke koledamad vaarikad olid ka peotäis, läksid needki. 

Kauss pampleid, peotäis vaarikaid ja teine punast sõstart. 

Sorts vett potti, marjad sisse ja ca 15 minutit hautasin vaiksel tulel. Siis lasin sõelal nõrguda.  

Kaalusin mahla, lisasin sama koguse suhkrut, keetsin veel ca 10 minutit ja valasin steriliseeritud purkidesse. 

Ja pärast oli kahju seda nõrgunud jääki ära visata, nii et lisasin sortsu vett ja hõõrusin läbi sõela. 

Sain 400g püreed, lisasin 200g suhkrut. Keetsin ca 10 minutit ja tõstsin väikestesse steriliseeritud purkidesse. Ka see on täiesti imeline. 

On ikka elu. Olen teinud nüüd kaks korda, kuna korraga väga suurt kogust marju ei ole. Ja loodetavasti saab veel teha.