Serveerimiseks tegin kotlettide praadimise ajal vahustatud fetat, nii et päris taimne meil see söögikord siiski ei olnud. Mees sõi ja jäi ellu, võttis juurdegi, aga köögist väljudes pomises omaette "taimetoit..." Nojah, mis sa teed.
Kui ületalve peenras olnud peedid ootavad söömist, siis katsetan erinevaid retsepte. Paastuajal sobilik proovida ka täistaimset versiooni, mille leidsin Taimse teisipäeva lehel.
Kikerherneid oli mul vähem - natuke purgipõhjas alles pärast selle kookospiimaga kikerhernesupi tegemist.
Koostis:
250 g riivitud keedupeet - tükeldasin toore peedi ja hautasin väheses vedelikus pehmeks
400 ml purk kikerherned - mul oli 70g nõrutatud kikerherneid
1 hakitud sibul
1 suurem küüslauguküüs
3-4 sl meelepärane jahu (riisijahu/kikerhernejahu, kui on gluteenivaba soov) - kasutasin kikerhernejahu
lisasin peotäie nõgeselehti
sool/pipar/ürdid maitse järgi
paneerisin riivsaias, gluteenivabaks võib jätta paneerimata või kasutada sobivat alternatiivi
praadimiseks õli
Valmistamine:
Originaal: Purusta köögikombainis riivitud peet ja kurnatud kikerherned, lisa hakitud sibul/porru/küüslauk ja jahu nii palju, et tainas hakkaks hästi kokku.
Mul läks nii: toores peet õhukesteks tükkideks, panin pannile keskmisel tulel väikese sortsu õli ja natukese veega, kaas peale ja vahepeal segades hautasin ca 8 minutit.
Siis lisasin sibula, küüslaugu kikerherned ja nõgese, hautasin veel paar minutit.
Purustasin saumikseriga, segasin hulka kikerhernejahu ja maitseaineid.
Kuna segu oli (väheste kikerherneste tõttu ilmselt) natuke vedel, siis otsustasin paneerida. Ja mehele meeldib krõbe kotlet nagunii rohkem.
Prae kotletid pannil mõlemalt poolt kuldpruuniks.
Õli kulub selleks päris palju, et asi ikka vähegi kenam ja pruunim välja näeks.
Kommentaarid
Postita kommentaar